VALUTEHNIKA
Portselanist lamp "Kuma"
Lambi lugu sai alguse Taanis, kus käisin praktikal. Galeriid ja kodud, mida külastasin, olid enamasti sisustatud skandinaavia stiilis: valged seinad, minimalistliku joonega (disain)mööbel ja kardinate asemel rulood. Harjusin esmapilgul liiga lakooniliselt mõjunud interjööridega ruttu ja hakkasin märkama detaile, millega tehti ruume isikupäraseks.
​
Skandinaavia stiili populaarsuse tõus algas pärast teist maailmasõda. 20. sajandi alguses levinud Art Deco tähendas keerukaid kaunistusi, mis võimaldas näidata kodu omaniku jõukust. Sõja lõppedes hakkas disainimaailm muutuma. Idanes idee, et ilu, mis vanasti oli kättesaadav vaid rikastele, saab kombineerida funktsionaalsusega ja muuta seeläbi taskukohasemaks ning kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele (https://bit.ly/3h5sg0r).
​
Tänapäeval on kodu sisustajatel materjalide, stiilide ja sisustusaksessuaaride valik laiem, kui kunagi varem. Funktsionaalsus pole oma tähtsust kaotanud: kuna eluasemete ruutmeetri hinnad on järjest kallimad, seisab paljude ees küsimus, kuidas kujundada oma kodu nii, et see oleks mugav ja praktiline, kuid samal ajal kaunis ja isikupärane.
​
Skandinaavia stiil oma elegantsi, värskuse ning heledate värvitoonidega sobib eestimaalaste kodudesse. Selle stiili värvipaletti kuuluvad peamiselt valged ja sinised toonid (Harper, 2003). Külmal ja pimedal ajal võivad need mõjuda kõledana, mistõttu vajab tuba sooja ja hubast valgust. Selleks sobib lamp "Kuma" imehästi.
Inspiratsioon
Vormi inspiratsioon on pärit lilledelt. Mulle on alati meedinud tulbid oma õie lihtsuse ja selgepiirilisuse poolest.
Samuti köitis mu tähelepanu helikoonia. Meeldis nii tema kuju, kui asümmetriline olek. Sündis otsus, et ka lamp tuleb asümeetrilise vormiga.
​
Kuna lamp pidi olema läbipaistev, valisin materjaliks portselani.
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
Töö käik
Õpetaja Helina Mölderi juhendamisel valmistasin kavandi alusel kipsist mudeli ja vormi. Mudeli jaoks kasutasin kipsi treipinki. Mudeli kõrgus on 40 cm ja laius kõike laiemast kohast 20,5 cm.
​
Mudeli abil valmis kahepoolne kipsvorm, millel koos jala ja valukaelaga on neli osa.
Kupli materjaliks valisin lumivalge portselan valumassi Mont Blanc (varustaja Noor Keraamik OÜ). Vajalik kogus valamiseks on 17 liitrit. Reaalselt kulus kuplile 4,8 kg valumassi.
​
Valamiseks kinnitasin vormi ülevalt alla ning külgedelt kolme koormarihmaga. Kuna vorm on suur ning koos valumassiga väga raske, tuli valamist viia läbi kahekesi.
​
Läbi sõela valatud massi hoidsin vormis 20 minutit, misjärel lasin sellel tagurpidi kaks tundi nõrguda. Seejärel eemaldasin kupli vormist, viimistlesin svammiga ning jätsin kolmeks ööpäevaks sooja ruumi kipsplaadile kuivama.
​
Kui prototüübi kohaselt oli plaanis lõigata kupli ülaosasse ava, siis seda siiski ei sündinud. Kuppel meeldis mulle oma kujult just sellisena nagu ta vormist võttes oli. Et hiljem toimuks kupli sees õhuvahetus, tegin pirni ülekuumenemise vältimiseks alaosasse kaks 0,5 cm läbimõõduga ava. Jäi üle teha veel dekoratsioonid.
​
Joonistasin linnu, tegin sellest šablooni ning kandsin šellaki šablooni abil pinnale. Pärast šellaki kuivamist töötasin edasi niiske svammi ja kuumapuhuriga. Eesmärgiks oli see, et lambis oleva valguse mõjul joonistub linnu kuju pinnal ilusti välja. Pühkisin märja svammiga lindude ümbert portselani õhemaks. Pragude vältimiseks tuli seda vahepeal puhuriga kuivatada.
​
Ettepõletuse tegin 900 kraadi juures. Programmi kulg oli alljärgnev: 75 kraadi tunnis kuni 500°. Seejärel 150 kraadi tunnis kuni 900°. Hautus lõpptemperatuuril 10 minutit.
Pärast ettepõletust lihvisin pinda vesiliivapaberiga. Glasuurisin läbipaistva siidmati glasuuriga pihustamismeetodil (varustaja Loovuspood OÜ). Põletuse lõpptemperatuur oli 1240°, temperatuuri tõusu kiirus 150 kraadi tunnis. Hautus 30 minutit ja loomulik jahtumine 100 kraadini.
​
Ahju avades ilmnes, et kahjuks ei õnnestunud siiski saada siidmatti pinda. Tõenäoliselt mõni portselanmassis olev koostisosa toimis sulandajana ja glasuur jäi läikiv läbipaistev. Sellest hoolimata tulevad dekoratsiooniks peale kantud linnud valgusega kenasti esile.
Valmis kupli mõõdud on 33*18 cm. Jalaosa laius on 10 cm, sokli ava 4,3 cm.
​
​
​
Tehniline inventar
Kuma jalg on tehtud betoonist. Kuna portselanist kuppel on õrn ja võib ümber minnes kergesti puruneda, on betoon piisavalt raske, et tagada lambi püstuvust. Jala valmistas ettevõte IEM OÜ eritellimusel vastavalt minu soovidele ja kupli mõõtudele. Jala mõõdud on 13*2 cm. Kõrgendus sokli jaoks on samuti 2 cm, diameeter 4,2 cm, mis hoiab kupli tihedasti paigal.
​
Sokkel E14 on metallist. Selle ostsin kohalikust elektripoest.
Must põimitud juhe koos pistiku ja lülitiga on 1,8 meetrit pikk. See on toodetud Eestis ettevõttes Anomal Design OÜ.
​
Lambis tuleb kasutada mittekuumenevaid LED pirne, mida on saadaval suure valikus. Valida on erineva kuju, võimsuse ja valgustugevuse vahel. Sokli ava on väike ja seepärast peab pirn olema pikliku kujuga. Proovisin erinevaid sooja ja külma valgusega versioone ja minu silmale kõige sobivam oli pirn valgusvooga 250 luumenit, valgustemperatuuriga 3000 kelvinit ja võimsusega 3,5 W. Kvaliteetne sokkel võimaldab kasutada ka suurema võimsusega pirni. Soovi korral võib muidugi valida väiksema valgusvooga pirni, näiteks 200 luumenit, 2200 kelvinit ja 2,3W, mis annab väga õrna valgust.
​
​
Kokkuvõtteks võib öelda, e olen lambiga rahul. Tööprotsess algusest lõpuni oli väga aeganõudev. Kui kipsitööde tegemine võttis ootuspäraselt neli päeva, siis vormi kuivamise aeg oli tunduvalt pikem, kui arvatud. Talitasin vastavalt juhendaja Helina Mölderi nõuannetele ja õnneks kuivas vorm siiski õigeks ajaks ära.
​
Materjalide valikut pean õnnestunuks. Portselan Mont Blanc on kaunilt läbikumav valumass. Tema lumivalge värvus võimaldab varieerida valgust erinevate pirnidega, et saada soe-külm skaalal soovitud valgus.
​
Olen rõõmus ka selle üle, et valisin jala materjaliks betooni. Lisaks praktilisusele meeldib mulle nende kahe materjali koosmõju. Õrn ja naiselik portselan koos raske ja tugeva betooniga moodustavad vaatamata oma kontrastsetele omadustele harmoonilise terviku.
​
On ka mõned asjad, mida teha teisiti. Saavutamaks kupli matti pinda, jätaksin kupli edaspidi glasuurimata. Selle asemel poleeriksin selle vesiliivapaberiga siledaks.
​
Arendamist vajab ka valamise protseduur. Ideaalis peaks olema võimalik teostada valamist üksinda ja ilma suurt raskust tõstmata. Selleks on vormile vajalikud rihmad, mille abil see üles riputada.
​
Kupli lihtne kuju võimaldab sellele sobitada erinevaid dekoratsioone. Lendav lind on vaid üks võimalik valik.
​
​
​
Juhendajad:
Helina Mölder
Sander Raudsepp
​
Fotod:
Kristi Kuurme
Hanno Luukas
​
Viited:
Tulp
​
Helikoonia
​